So long, Marianne …

Sellest on ikka päris kaua aega, kui viimati puhkust sihtotstarbeliselt kasutasin. 2007 … ee … ei olnud ma veel piisavalt selles asutuses töötanud, et suvel puhkust saada. Selle nädala, mis sügisel sain, kasutasin, et minna Sollentunasse Kathy Sdao ja Bob Bailey loenguid kuulama. 2008 võtsin osa puhkust märtsis, et saada osa Borlänges Bob Bailey sissejuhatavast kanakursusest. Suvel “raiskasin” oma puhkusenädalad Kangasalal Tommy Wireni ja Jaana juures jällegi kanu õpetades, ning sügisel seda sama taas Bob’i juhendamisel Rootsis tehes. Nüüd on mul aga päris puhkus 3 nädalat. Olen ära väsitanud oma koerad, kuna mul on neid aega nüüd treenida. Koerad suhtuvad minusse küll veel tolerantselt, liputades mõistvalt sabasid kui treeningsessiooni alustan, aga eks nad natuske väsinud juba on. Sest ka jalutada – joosta saab nüüd rohkem. Lisaks saan õhtuti lugeda ja muusikat kuulata, proovida ammu plaanis olnud Pinot Grigiot’sid ilma, et kardaks hommikul tööle sisse magada. Võin rahulikult unustada ennast kuulsa neurobioloogi Robert Sapolsky “sebraraamatusse” ja poole kõrvaga kuulata Marta Sebestyeni. Eile öösel käisime ka Vennaskonna kontserdil Genialistide klubis (sarjast – vanad mehed, aga varsa aru) – Trubetsky oli täpselt sama halb nagu alati. Küll oli nostalgiline.  Huhh, peaasi, et reality liiga ruttu kätte ei tuleks …

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s