Tera trennipäevik 17.06.10

* Hüppetõkke tutvustamine:

Susan Salo arvates võiks hea hüppetehnika baastööga alustada kutsikaga, kes on nii 4-6 kuune. Loomulikult on tõkkepulkade asemel “jump bump”‘id või pamperid või kuidas neid eesti keeles iganes võiks nimetada. Pooleks lõigatud plastikust 1m solgitorujupid, kui luuleliselt väljenduda :). See 4-6 kuud on eeldusel, et kutsikas suudab oma keha koordineerida ja tunneb ennast vabalt tõkke imitatsiooniga möllates.

Kuna Tera on selline kidur olend, kelle keha ei vooga ja ei logise nagu üleelusuuruse teismelise molossi oma, siis otsustasin, et nüüd kui kutsikas on pea 5 kuune – võtan ette tõsisema hüppetõkke tutvustuse. Olime küll korra kutsikatrennis tõket näinud ja üle pamperi hüpanud, aga tookord jäi mind vaevama, et ei olnud enne korralikult koerale targetit tutvustanud, millelt komm tuleb. Seega kupatasin eile oma “abikaasatreeneri” õue koos pamperite ja koonustega ja töö võis alata. Kõigepäält siis igast asendist söögikausini sööstmine – komm tuleb ainult kausist ja käte vaatamise eest meil palka ei maksta.

Rõõmus sööstmismeeleolu oli loodud ja nüüd saime  keskenduda tõkkele. Lõpuks jäin ka ise starti ja kutsikas tohtis vihje peale iseseisvalt üle tõkke joosta ning maiuse kausist kätte saada. Olin väga rahul sellega, et Tera näitas sammude võtmise ja õigel kohal väikese hüppega väga head tehnikat.

Tõke = lävepamper + 5 “jalga” vahet + tõkkepamper

* Üle plangu jooksmine.

Kui hüppetehnika on meil suurepärane, siis üle plangu jooksmine problemaatiline. 1,3 m plank vist liiga lühike, kuna lõpus sooritame juba maas joostes elegantse hüppe. Hüpe jääb ära vaid siis kui target panna üsna plangu lõppu ja kiirus jääb kesiseks. Kiiruse vähendamine aga minu plaani ei kuulu. Nüüd tuleb mul ajusid ragistada, kuidas saaks rohkem ilusaid kiireid sooritusi, mida klikkida.

* Niisama mängimist ja asjade tagasitoomist ja kohale jäämist oleme viimase nädala jooksul juhtunud kaks korda tegema lasketiiru juures. Lihtsalt tuli aega täita kui meie peremees täpsuslaskmist harjutas. Teral, nagu ka meie tuimterjeritel – on paukudest täiesti savi. See kergendab tunduvalt meie elukorraldust, sest olen harjunud lasketiiru lähistel koeri jalutama ja mängitama. Tegelikult ju koer ei pea paukude saatel cik&cap pöördeid või trikke õppima, aga kui see ei sega, siis miks mitte :). Samuti ei sega see ohjeldamatuid tiiki ja tiigist välja hüppeid.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s