Triny the superstar

Tänane postitus on pühendatud minu hingesugulasele ja kõige minunäolisemale koerale – Triinule. Ja nüüd pommuudis – skye terjer A2-s!!!!!!!!!!!!

Nimelt toimus Tallinnas klubi A-Koer võistlus, kus kohtunikuks Marianne Fernström Rootsist. Esimesel agility rajal saime ühe tõrke, kuna Triny hakkas pelgama poomi peale minekut kohtuniku valvsa silma all. Olin meelega valinud võistlemiseks A-Koera võistluse, et näidata Triinule hoopis põnevama värvikombinatsiooniga kontaktpindu, kui me tavaliselt oleme näinud. A-tõke ja kiik läksid ludinal, aga  poomi juures oli kohtunik vist ikka päris lähedal, et kombinatsioon: võõras poom + uudistav kohtunik oli vaesele Trinyle siiski liig. Õnneks kogusime end ruttu, läksime tagasi poomile, ületasime selle tasahilju silmanurgast kohtunikku kontrollides ja ülejäänud rada oli puhas ja kiire (te teate ju, et ma räägin skye terjerite kategooriates :)). Minu üllatuseks läks aega üle ainult 5 sekki + 1 veaga saime sellelt rajalt esikoha. Teine rada oli hüpperada, mis oli kohtunikule platsi äärest täielikult jälgitav, seega seisis kohtunik ühe koha peal ja Triny isegi ei mõelnud enam tema peale. Hüppekas oli keerulisem kui AG rada ja mõnusaid trikikaid oli ka sees. Läbisime selle veatult ja kiirelt – enda meelest. Siiski jäi kripeldama, et kas jäime ikka aega – oma sisetunnet väga ikka ei usalda selles osas. Ja tuli välja, et täitsa vabalt jäime aega rajal, mille kiiruseks 3,3 m/s. Ootame lõplikke tulemusi, et teada saada oma jooksukiirust. Kokkuvõttes saime teise koha ja ülemineku SERT’i. Esikohal oli loomulikult sheltie Minku, kes on peale osavuse ka megakiire.

Ma ei ole enam ammu mõelnud, et meie puhul peaks võistlemas käimine lõppema A2-ga. Minu jaoks on olnud eesmärgiks saada koer võõral platsil, võõraste takistustega ja vahetuva kohtunikuga muretuks ja rõõmsaks nagu trennis. Sest küsimus ei ole olnud tema füüsilises võimekuses – Triny on väga heas vormis ja matkadel ääretult vastupidav, samuti ärritava noore mudi tagaajamises ei ole talle võrdset. Küsimus on olnud paraku kahe kõrva vahel. Alles paar aastat tagasi oli Triinu võistlussituatsioonist nii häiritud, et see psühholoogiline pinge väsitas teda tohutult. Teiseks rajaks oli näha, et enamus ressurssi on kulunud muretsemisele. Ja pole ka mõtet mainimata jätta, et ma ise olin suht abitu võistlustel tema õigesse meeleollu viimisel. Aga osad ei jäta jonni … novembris saab meie võistluskarjääri alustamisest 5 aastat :).

Agility teraapia vormis on Triinut väga palju aidanud! Eks vaatame, mis selle A2-s võistlemisega edasi saab :). Aga tundub, et kuues eluaasta on terve keskmist kasvu koera elus üks väga hea aeg, seljataga on palju tegelemist, lihased on saanud juuniorkoera east saadik hästi areneda ja loom oskab ise hakkama saada oma vaimse stressiga.

Nüüd natuke pilte, mis on tegelikult pärit Ülenurme võistluste nädalavahetuselt juuli lõpus

Ülenurme võistlus 30.07.2011. Photo by Livia Kask
Ülenurme AG võistlus 30.07.2011 Photo by Tuuli Kauer
Ülenurme AG võistlus 30.07.2011 Photo by Tuuli Kauer

P.S. Vahepeal on siin blogis kajastamata jäänud hulk sündmusi, aga see ebatavaline sündmus lihtsalt vajas postitamist.

Advertisements

5 thoughts on “Triny the superstar

  1. Oi, milline uudis! Õnne!

    Jeti sai A3 7 aasta ja 5 kuu vanuselt. Seega – aega on selle pisiasjaga ja andke ainult hagu!

  2. Suured õnnitlused, ma juba Tartu piltidel imetlesin Triny hoogu ja ausalt öeldes aimasin, et varsti see 0 tuleb! Lendav Triny on mingit pidi pürrile väga sarnane 🙂

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s