Kolmas linnupäev

Hüatsint-siniaara (Anodorhynchus hyacinthinus)

Alustan täna hüatsint siniaara fotoga, kuna sellest liigist linnuga tutvumine oli minu päeva üks segadust tekitavamaid hetki. Minu sooviks oli õpetada mõnele aarale asjade toomist või retriivimist või kuidas iganes seda nimetatakse. Loomulikult oleksin ma võinud valida mõne siivsa ja kena ararauna, aga ei – juba kaks päeva olin käinud mööda hüatsintide puurist ja tundnud kohutavat aukartust nende lindude ees – ja tundnud, et pean nendega kontakti looma. Need eresinised olendid on erakordselt suured – kehapikkus koos sabaga võib ulatuda meetrini ja kaal vist kuni 3 kg’ni. Nende nokk näeb välja nagu  see lind võiks kassi ää süüa. Nüüd, väikesed metallkettad ühes peos ja maapähklid teises peos astusin nagu transis nende puuri ja Wouteri juhendamisel, aga minu jaoks siiski liiga ootamatult hakkasin tegelema korraga kõigi asjadega: oma ebakindlusega üüratu noka ees, metallketaste õige presenteerimise ja väikeste pähklite oma kidurate sõrmede abil üüratu noka ette ulatamisega. Ega ma väga osav küll ei olnud … pähklid pudenesid ja ma tundsin pidevalt vajadust suurele loomale liiga palju maiust väikeste edusammude eest anda. Paraku ebaadekvaatne kinnistamine  treeningus kasu ei too :). Huhhh … pärast olukorda analüüsides oli detaile, mida muuta väga palju. Õnneks oli õhtupoole veel üks sessioon hüatsindiga ja siis olin ma täiesti vaba ja muretu – pähklid jõudsid linnule suhu ja ta suutis isegi mitu sekundit ketast suus hoida. Õige vastus on loomulikult, et teisel sessioonil oli mul parem plaan. Vaat, mis loeb -üllatus, üllatus ;).

Patricia minu tiimist loobus papagoiplaanist ja tegi natuke tööd kitsega. Farmis oli tegelikult tõesti valida ka paari imetajaliigi vahel – eeslid, kitsed ja rotid. Siiski valisid enamus inimesi linnud.

Patricia treenib kitse tagurdama ja kanada kurg assisteerib, sest muudmoodi ta ei või 🙂

Kroonkurega tegin tööd veel vihjemajanduse kallal ja täna oli minu päev mägiaaraga, kes pidi liikuma ühest 2 meetrise õrre otsast teise. Steve lasi meil hommikul kohustusliku ülesandena proovida negatiivset kinnistamist mägiaara ühest kohast teise saatmiseks. Ma olin alguses väga heitunud, et just sellel päeval kui mina olen mägiaarade eest vastutav, pean proovima negatiivset kinnistamist. See seisnes selles, et kui lind istus punktis A ja soovisime teda punkti B, siis võtsin seljatagant kirjutusploki välja ja astusin sellega tasakesi linnu poole, lind muidugi ei tahtnud seda ja liikus minu eest ära punkti B. Kohe kui ta oli kohal, võtsin negatiivse mõjuri keskkonnast ära. Uääää, küll see oli halb treenimisviis. Seda nentis loomulikult ka Steve, kes andis sellise ülesande meile selleks, et saaksime aimu, kuidas negatiivne kinnistamine toimib. Pärast kui tiimikaaslased olid mind lohutanud, et ma sellise ülesande kaela sain, õnnestus teisel sessioonil jälle linnuga usalduslikud suhted taastada ja sain positiivse kinnistamise abil ruttu üles ehitada käitumise – mine vihje peale punktist A punkti B. Loomulikult pärast positiivset kinnistamist ja tavapärast tööõhkkonda oli mägiaara väga koostööaldis ja ei tahtnud pärast sihtpunktist enam ära tulla.

Päeva sisse mahtus ka vabalt lendava pistriku target-treeningu esitlus. Röövlinnud on loomulikult veel omaette vinged, aga väga suurt delikaatsust nõudvad tegelased – nendega ma praegu lähemast tutvusest ei unistagi.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s