Miami Zoo

Vahepeal on mainimata jäänud, et teel Everglades’i käisime läbi ka Miami loomaaiast (läbikäik kujunes 8-tunniseks). Miami ise on üks hirmus ja suur koht, kuhu me sisse ei põiganud, vaid saime sellele linnale kaasa elada eriti vilka 10-realise kiirtee kaudu, mille abil sai linna ja pärast kõrvale hiilida lennujaama piirkonda, kus asub ka Miami loomaaed. See zoo on jaotatud väga sobivalt soojade piirkondade fauna alusel sektsioonideks, mis sobivad ideaalselt Miami kliimasse. Ja välja on jäetud igasugused parasvöötme ja arktika loomad – väga sõbralik lahendus. Erinevalt mõnest parasvöötme loomaaiast, kuhu on ikka kaelkirjak ja elevant veetud, kuigi nad sinna kliimasse kohe üldsegi ei sobi. Niisiis, Miami Zoo sektsioonid pärinesid Austraaliast, Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, Aafrikast ja Aasiast – töönimetused olid neil muidugi põnevamad.

Aafrika

Vahepeal hakkas päike päris kõrvetama ja siis olid loomaaia jalutuskäigul abiks nö. dushid, mis peenikest vihma piserdasid ja lisaks külastajate kastmisele ka taimedele abis olid. Neotroopika kollektsioonist jäi meelde üks suur puur, millel klaassein avanes Amasoonast tutvustavasse näitusemajja ja õuest võis sama ala jälgida võrgu tagant. Sees olid sääl paar marmosetti, miskised kanalised ja tuukan. Äkki astus talitajate poole pealt sinna üks noor talitaja ja hakkas tuukanile pika varrega kepiga targeti puutumist õpetama. Tuukanit on kena treenida, sest talle saab puuviljatükikesi preemiaks anda ja ta ise on eriti võluv olend suure kollase nokaga. Paraku tõstis talitaja pärast kahte katset hirmkiiresti kriteeriumit ja tahtis, et vaene tuukan teeks meetrise hüppe enne kui pulka puudutab. Loomulikult kadus linnul huvi ja millegipärast ei teinud talitaja midagi, et parandada olukorda ja lasta linnukesel paar õnnestunud sooritust veel teha – huvi oleks tal jätkunud veel kauaks nagu pärast selgus kui tuukan ahnelt oma söögikausi juurde läks. Küll pidin ennast klaasi taga tagasi hoidma, et mitte sekkuda :). Siis jagas tüdruk veel kanalistele, kes nagu terjerid tal kogu aeg jalus sebisid ning marmosettidele, kes oleks ehk ka natuke keskkonna rikastamist oma igapäevaellu soovinud – tasuta jahuusse. Ehtne näide kuidas me – inimesed – vangistuses elavaid loomi igavleda ja nüristuda laseme, kuigi meil on olemas kõik vahendid seda muuta.

Ere mälestus ja lemmik-kollektsioon minu jaoks oli pankurite doneeritud aasia liikidega aviaarium – American Bankers Family Aviary, Wings of Asia. See oli nagu hiiglaslik telk, kus seinade ja katuste asemel eraldas linde muust maailmast võrk. Sellesse telki sai sisse minna väikese maja kaudu, milles lindude evolutsiooniteemaline näitus ja linnud elasid kogu ala piires vabalt puudel, võsa all, tiikides ja mujal. Liike oli minu rõõmuks väga-väga palju ja pidevalt pidi üllatuma kui veel mõni seninägemata tiivuline kusagilt põõsa alt välja tuli.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s