Tunnelid II Viljandis

Tera sai üle hulga aja avalikus kohas mitteametlikult võistelda. Peamiselt harjutasime stardis meeleolu loomist ehk siis koera haukuma ajamist. Samuti tahtsin teada, kuidas suvine ilm meid sel aastal mõjutab. Varasemalt seostas Tera agility platse toredate inimeste ja koertega, seega võttis ta alati sellise malbe ja leebe hoiaku, mis aga ei ole sobilik sportlasele ja ei tekita loomas hasarti. Nüüd olen alati enne agility harjutusele minekut ajanud koera röökima ja hüppama, et ta “vihasemalt” tõketele suunduks. Tunnelitel harjutasime siis ka võistlusplatsil stardis näkkuröökimist ja üleshüppeid, tuli välja küll. Aga pingutame ikka edasi :).

Esimene rada tuli puhas, kuigi Tera imestas natuke kauavõitu esimese kortsus-lühikese tunneli sees. Kiiruseks tuli 4,68 m/s. Videote olemasolu eest täname Kristina L.-i.

Teise raja ajaks oli ilm juba päris juuliks kätte ära läinud, mistõttu hakkas vist koerajuht peast soojenema ja tundus, et koer tänu sellele oli ka veidi aeglasem. Millegipärast ei läinud suur kott-tunneli sõber Tera seekord kotti – tõenäoliselt liiga vähe võõraste platside takistusi nähtud. Teisel katsel siiski õnnestus kott läbida, aga pärast seda muutusin ma ise üsna hipiks ja päris lõpus jätsin koera juhtimise hooletusse ja rõõmsalt see DSQ tuligi.

 

Triny, kes on veidike kehakaalus juurde võtnud (tegeleme selle maha saamisega ja tegelikult võrreldes näitusevormis terjeriga näeb minu oma veel piisavalt vormis välja) oli terve päeva väga chill ja hoogne – saime tänu minule kaks DSQ ja rõõmsa meele. Või siis, et tegelikult rõõmus meel on meil siiski pidevalt :). Igatahes sai pärast koeri Viljandi järves leotada ja natuke ümber järve matkatud. Lossimäkke üles astudes sain muidugi aru kui vilets mu füüsiline vorm tegelikult on, kuna isegi priskevõitu skye terjer pani minust 50 kraadise nurga all tõustes mööda nagu röövik võilillevarrel. Või noh, skye terjerid on mäkketõusus vanad tegijad. Eelmisel suvel kui Sloveenias 1400 meetri peale tõusime, siis lubasin skye terjeri pärast koerte varjupaika viia, kuna see tõmbas ruttu ees minema ja mina olin infarkti äärel muretsedes, et ta kusagile ohtlikule nõlvale ei satuks.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s