Klikkertreening ja treening klikkeriga

Nagu igas eluvaldkonnas, nii kerkivad ka loomade treenimises esile vahest enesemääramise küsimused, eriti oma vaateid mõnele kõrvalseisjale selgitades. Mina ise pean ennast treeneriks, kes kasutab loomade käitumise modifitseerimisel operantse tingimise põhimõtteid. Kas ma olen klikkertreener? Tõesti, tihti kasutan mõnd koera treenides markersignaalina klikkeri klikki ja kui teie peas võrdub positiivne kinnistamine klikkertreeninguga, siis hea küll – nimetage mind klikkertreeneriks. Kui teil seostub sõna klikkertreener lihtsalt isikuga, kellel muu hulgas on käes ka klikker, siis sellisel juhul palun mitte nimetada :). Õige vähe aega tagasi kui üks väga kena noor inimene mulle kirjutas, et ta treenib oma koera klikkeriga, siis esimese reaktsioonina tahtsin hakata talle kohe manitseva vanainimesena tagasi kirjutama, et ma õnneks tean (kuna teadsin tema treenimist), et ta ei “treeni klikkeriga”, vaid tegelikult ta kasutab koera õpetamisel klikkertreeningut kui operantse tingimise seda aspekti, mis puudutab positiivset kinnistamist. Õnneks sain oma manitsussoovi ruttu maha suruda ja endale meelde tuletatud, et ma ju tahan olla ikka positiivset kinnistamist mitte pidevat tänitamist kasutav vanainimene :D. Seega vastasin talle ilma pikema mölata, et ka mina aktsepteerin lemmikloomade treenimisel ainult positiivset kinnistamist ja treenitavate käitumiste pisikesteks “juppideks” võtmist. Vahet ju pole, kuidas üks algaja inimene ennast praegusel hetkel oma sõnades määratleb, hoopis olulisem on, et ta tegutseb sheipimise loogikat silmas pidades ning õigesti ajastatult premeerides ja hoides kinnistamise sageduse alguses väga kõrge. Ja seda viimast see noor inimene tegigi väga hästi.

“Treenimine klikkeriga” kõlab halvasti seetõttu, et see annaks nagu klikkerile – sellele pisikesele plastikust jublakale – ülepaisutatud tähtsuse. Tegelikult see väike plastikujupp iseenesest ei treeni ega aita kedagi. Kasulikuks asjakeseks osutub ta ikka ainult siis kui on inimese käes, kes mõistab seaduspärasusi, mis on seotud positiivse kinnistamise kasutamisega. Samuti meenuvad mulle sõnapaari “klikkeriga treenima” puhul inimesed, kes ei raatsi seda jublakat isegi siis käest panna, kui on koerale juba mingi käitumise lõppvormi selgeks õpetanud ja on aeg oma töö tulemusi võistlustel või muudes avalikes kohtades kasutusele võtta. Ja me kõik teame, et klikkeri koht ei ole võistlusplatsil ega näituseringis. Või siis kui keegi ütleb, et ta ei saa hetkel trenni teha, kuna klikker jäi koju. Siis teadke, et tegemist võib olla “klikkeriga treenimisega”, mitte klikkertreeninguga :). Aga ka sellest pole ehk hullu – võib-olla on inimene millestki natuke valesti aru saanud, võib-olla on tema õpetajad millestki valesti aru saanud. Kui treenija juba natukene kasutab positiivset kinnistamist õigesti, siis on lootust, et ta uurib asju edasi ja varsti näeb asju hoopis uues valguses.

Kuidas aga jõuda nende teaduslikult tõestatud seaduspärasuste kasutamiseni igapäevatreeningus? Eks ikka vaikselt peale hakates ja praktiseerides, loomulikult seejuures alati looma suhtes õiglane ja suuremeelne olles (nemad ei pea meie vigade tõttu frustreeruma :)). Ärge kartke asju valesti teha, sest eksimusi analüüsides (aga mitte liiga kauaks mõtisklema jäädes) ja kohe uuesti proovides, jõuategi paremate tulemusteni.

Advertisements

One thought on “Klikkertreening ja treening klikkeriga

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s