Klubi A-koer – minu terjerite toidusponsor ;)

tera veskimetsa 290613
Foto autor: Livia Kask
Fotot nähes mõtlesin, et midaaa…? Siis tuli meelde, et see on ju hoopis kiik-takistus, mis muuseas sooritus igatpidi väga kenasti.

 

Laupäevane (29.06.2013) Veskimetsa A-koera võistlus – kus esmakordselt jooksime järjest 3 rada – tõi mulle ja Terale jälle kaks esikohta ja ühe DSQ. Nende ja eelmiste esikohtade tõttu olen selle suve alguses A-koera võistlustelt ära tassinud juba 12 kg meie terjerite lemmiktoitu. Polegi harjunud enam nii rikkalike auhindadega. Diivaniterjeritel on igatahes hea meel, et nende isiklik karjakoer peale vanainimestele kõrva röökimise ka vahest midagi kasulikku teeb :).

Värske kohtuniku Lidia Beljajeva A1 radadega jäime väga rahule. Kõige lihtsamal AG rajal muidugi õnnestus diskvall saada kõige ebatõenäolisemal takistusel ehk siis slaalomis, kuna loomakesel läks keskel lugemine sassi – tõenäoliselt ikka võõra slaalomi pulkade värv aitas ühe pulga vahele jätta, mis näitab, et tuleb rohkem võõraste takistustega tööd teha. Teisel AG rajal tuli viiekas seekord poomil ja A-kontakt oli ok! Aga üks kontaktiviga on piisavalt rõõmus sündmus, kui arvestada, et neid oleks võinud kaks olla. Samuti oli tore vahelduseks diskvall saada, et valvsus ei kaoks. Nagu näete, siis on minu klaas lakkamatult pooltäis :).

Vahepeale ka muud mudijuttu, nimelt rahvaspordis tulid tulemused lõpuks jaanipäeva puhkepäevade ajal. Nimelt on mudid enamasti väga veelembesed ja head ujujad (eks erandeid ikka leidub) ja Tera ujub samuti aprillist novembrini ja vahepeal ka kui kusagil veekogu lahti on. Siiski märkasime eelmisel suvel, et tal oleks potentsiaali ka vettehüpetes. Paraku ei suutnud me talle tookord veenvalt selgeks õpetada, et kui veekogul kaunist tasapisi sügavaks minevat kallast ei ole, siis heal ujujal poleks mingit probleemi järsult kaldalt vette hüpata. Trennide käigus läks kaduma ka meie hea kollane vees ujuv pall. Nüüd, jaanipäeva ajal meie lemmikjärves Põlvamaal ujudes õnnestus Andresel saada Tera igast asendist kauni hooga vette hüppama. Alguses pidi Tera peremees sukelduma vee alla, mispeale kaldal hängival Teral närv vastu ei pidanud ja ta kriisates järsult kaldalt 2 m kaugusele vette hüppas. Hiljem piisas sellest kui käbisid vette pilduda, siis hüppas koer neile lihtsalt järele. Seda oskust saame nüüd tuttavas tiigis ära kasutada, sest Tera kipub oma intensiivsuses tihti jalutuskäigul üle kuumenema ja siis on hea ta tiiki suunata, enne kui ta jälle mõne 2 cm veekihiga poriloigu leiab, kuhu tüünelt kõhuli visata.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s