Time flies like an arrow, fruit flies like a banana …

Augustis 2015 Viljandimaal. Foto autoriks Kristina Grau.

Nädala pärast saab Ada 4 kuuseks. Ta on meid oma teravate hammastega taga ajanud ainult 7 nädalat – isegi vähem kui kaks kuud. Samas on see aeg olnud nii toimekas nagu karjakoer isegi. Vaatasin oma treeningpäeviku faili – see sisaldab üle 30 käitumise, mille treenimisega pihta oleme hakanud. Vaatasin otsa ka oma b&t piraajale ja märkasin kui palju muutuseid selle lühikese ajaga on toimunud. Küsimus, kuidas ma tööl jõuan käia, on mind alati väga huvitanud …

Kuigi Ada on nagu väike vanainimene oma maailma paikapaneva loogika ja toimekusega, siis 2 kuuse kutsika füüsis oli muidugi nagu 2 kuusel kutsikal ikka – vahest ei kuulanud koordinatsioonivõime sõna ja loom kukkus mänguhoos selili, teinekord tundusid jalad niisama nagu keedetud makaronid ja ei suutnud järgi jõuda kutsika lennukatele ideedele. Mida paremini ta kaltsudest ja köitest sikutama ning nendes tugeva haardega kinniolemist õppis, seda tugevamateks muutusid lihased ja koordinatsioon. Kuna kätte jõudsid ka ujumise ilmad, siis on saanud Ada ka Tera kannul palju pikki maid ujuda ning palle taga ajada mööda erineva raskusastmega maastikke.

Suhtekorraldusest tuli õppida muidugi vana tõsiasja, et terjereid ei tohi järada. Mitte kummastki otsast. Selle reegli omandamise järel võib terjeritest endale üsna head sõbrad saada. Mudi on niikuinii kutsika hea sõber, aga ka teda ei tohi eriti nätsutada, sest perenaine võtab seda asja väga tõsiselt. Jooksumängud ja mudilt frisbee ketta ära virutamise üritused on hoopis parem idee koos tegutsemiseks.

Mudi Tera kannatused on tegelikult kõige suuremad, kuna kutsika treeningsessioonid sisaldavad klikkeri klikke ja piiksumänguasja kriiskeid. Tera ei ole nende helide suhtes eriti tolerantne, aga kannatab vaikselt teises toas ära. Samas naudib ta tõesti ühiseid jooksmisi, mida terjerimemmed talle pakkuda ei suuda ning kummifrisbee edasi-tagasi tirimist. Samuti otsib ta igal vabal hetkel aktiivselt kutsika seltsi.

Meeldivate kutsikakantseldamise tegevuste kõrval tõi Ada meie majapidamisse mure, kuidas tekitada nulltolerants autode tagaajamise suhtes. Nägin kohe ära, et sõidukid tekitavad tugevate karjaajamise geenidega loomal igasugu ebaterveid huvisid. Korra pani muidu karujalgne 2-kuune ka ühe sõiduauto järel enam-vähem 70km/h kiirusega väikese spurdi maha. Sama tegi ka minu adrenaliinitootmise süsteem. Pärast seda tegelen igapäevaselt sellega, et niisugune asi kunagi ei korduks (kop-kop-kop) ja autod siin sõidavad, aga meie tegeleme muude huvitavate asjadega. Karjatada tohib ainult a) selleks ettenähtud kohas kariloomi; b) terjereid; c) kastmisvoolikust tulevat veejuga ja d) kärbseid. Rohkem variante ei tule. Kõige väärtuslikuma preemia tiitel lähebki kastmisvooliku veejoale. Selle nimel on Ada nõus ära tulema ka seina najal seisva jalgratta pedaali frantilise keerutamise ürituselt; grillimislõkkest väljuva suitsu peale röökimise etteastelt, kui ka heina kokkuriisumise assisteerimise katsetelt.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s